Postcards From Venice

Categories Travel
The title of this post is thoroughly justified, because Venice really feels like a living, breathing postcard that sucks you in to its little alleys of narrow houses and gondola-filled canals. One thing that you don’t see on the postcards (or the planned Instagrams), however, are the thousands of tourists swarming over the Rialto bridge and making their way through said alleys towards St. Mark’s square. Even though Pinterest paints a pretty picture of a romantic Venice, the reality was quite overwhelming (funfact: there are more tourists visiting Venice daily than there are locals living there!).
_______________
See pealkiri sobib tänasele postitusele ehk liigagi hästi, sest Veneetsia tõesti tundub nagu elav ja hingav postkaart, mis imeb iga külastaja oma kitsaste majade ja looklevate kanalitega täietud rägastikku. Üks, mis aga postkaartidelt (ega planeeritud Instagrami piltidelt) ei paista, on tuhanded turistid korraga trügimas Rialto sillale või ühtlase massivooluna liikumas Püha Markuse väljaku poole. Kuigi Pinterest maalib Veneetsiast romantilise pildi, oli reaalsus isegi pisut ülevoolav (teadmiseks, et Veneetsiat külastab iga päev rohkem turiste kui seal on elanikke!).

Being the soppy gal I am (and maybe it’s the travel-nostalgia talking), now I’m thinking that maybe one day I’d like to have another go at Venice. Maybe if I’m prepared for what I have to expect, I’d see the beauty behind the masses. This time we only managed to spend four hours in the city and decided to skip day two and instead went back to our lovely calm Bergamo. In reality, four hours in Venice was way too short to discover any museums (like the fabulous Guggenheim), try any of the water transport (I’d gone for the water buses, rather than the 80-euro-gondolas) or visit the colorful island of Burano. 
I really wish that I’d seen Venice in the dark, or in the early morning light. Since we stayed in Padova and had to get the train back, that wasn’t really an option, but finding a place outside of Venice for the night was one of the good decisions we made. It’s a whole lot cheaper, plus gave us a chance to discover one more city (see, I’m addicted to crossing off Italian cities). Dinner-wise we made the right decision to venture to Cannaregio and find a more local restaurant (if those even exist in Venice). Thinking back, I’d love to get lost in the streets one more time. Like it so often happens, memories tend to erase the crappy bits and only leave the good to look back on. 
In short, if you’re going to Venice, make sure you do your research properly, unlike me, whose only bit of planning was wearing this striped dress to match the gondoleers. 
Olles pisut liiga nostalgiline ka kõige igapäevasemate asjadega (ja siinkohal võib-olla räägib pisike reisiigatsus), mõtlen ma praegu küll, et tahaks ühel päeval Veneetsiasse tagasi minna. Ehk oleksin ma paremini valmis selleks, mis mind ees ootab, ja oskaksin masside taga linna ilu ka näha? Sel korral kulutasime Veneetsia peale ainult neli tundi ja kuna see ei tekitanud erilist igatsust seal kauem olla, läksime järgmisel päeval hoopis oma armsasse Bergamosse tagasi. Tegelikult aga ei saa selle nelja tunniga väga selget pilti ning jõudsimegi ainult kõige turistimad kohad läbi käia, jätmata aega muuseumitele (näiteks võrratu kaasaegse koguga Guggenheim), ei proovinud ühtegi veesõidukit (aga kindlasti oleks 80-eurose gondli asemel valinud veebussi), samuti ei jõudnud vaadata värvilist 
Burano saart. 

Kujutan ette, et Veneetsia on eriti maagiline ka pimedas või hoopis varahommikuses valguses. Me ööbimise lähedalasuvas Padova linnas ja pidime rongiaknast õhtusele Veneetsiale ainult lehvitama, aga tegelikult oli Veneetsiast väljapool ööbimine üks parimaid mõtteid selle reisi puhul. Esiteks oli see märkimisväärselt odavam ja lisaks saime maha kriipsutada veel ühe Itaalia linna (ma olen põhimõtteliselt sõltuvuses). Õhtusöögi osas otsustasime ka õigesti ja käisime uudistamas väheke vaiksema linnaosa, Cannaregio söögikohti. Tagasi mõeldes tahaksin veel ühe korra nendel väikestel tänavatel ära eksida. Nagu minuga tihti juhtub, siis mälestustes kustuvad kehvemad seigad ära ja igatsema jään ikka ju paremaid hetki. 

Lühidalt, kui plaanite Veneetsiasse minna, siis tehke korralikum taustauuring, mitte nagu minna, kelle ainus planeerimine oli see, et panin selga gondoljeeride särkidega kokku sobiva triibulise kleidi. 

If you’re looking for a more thorough guide (and one I completely agree with), I found this one on Non Stop Destination blog, explaining how to enjoy Venice on a budget. If you’re into exploring Italy, then make sure you also check out my guides for Verona and Bergamo. //
  Kui te tahate uudistada üht põhjalikumat Veneetsia reisijuhti (millega ma sajaprotsendiliselt nõustun), siis leidsin ühe toreda postituse Non Stop Destination reisiblogist, kus õpetatakse, kuidas Veneetsiat väheke õhema rahakotiga avastada. Üleüldse Itaalia linnadega tutvuse sobitamiseks sobivad ka mu reisipostitused Bergamo ja Verona kohta, kui te neid veel lugenud ei ole. 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *