How I Went On A Reality Show

Categories Thoughts
I have to be honest and confess that “America’s Top Model” type reality shows are my absolute secret pleasure. I love to comment on everything and everyone going through the screen, especially when watching it with friends and just slaying everything! So when I had the opportunity to take part in the recording of the Estonian version of that, I was excited! 
Of course I was secretly hoping that I’d get the role of a super judgemental fashion critic who has to help decide which of the contestants goes home and that I’d get to bring my saucy comments usually made towards the TV actually onscreen. (Un)fortunately I got no such job, but I did get to see the behind the scenes of a reality show and compare it to what actually happens on air. Because let’s be honest, it’s all edited to be a lot more dramatic that it actually is. 
So on one fine August day, Marili and I met on set, all dressed up and eager to see what’s going to happen. The models were having an unusual catwalk show, walking on a high dinner table full of plates of fruit salad, wine glasses and lined with troublemaker onlookers. Our role was to judge them from head to toe with our toughest glances, or so I thought. Until fellow bloggers from across the table suggested we clink our glasses when the next model is on the catwalk. For a second, Polite-Piia thought that it would be quite rude to mess up the inexperienced models’ show like that, but then Mischevious-Piia took over and had fun with it! And oh boy how fun it was to be a b*tch for a day! Our little obstacle instantly determined which of the models will actually make it and who totally lost their nerves after tripping a bit. 
After the show we were asked for an interview and Polite-Piia kindly returned. I really tried to phrase my answers in the most neutral way possible and not at all in a mean-girl Blair Waldorf way like the other bloggers invited to the crowd. I guess I just wanted to be sure that in any post-production editing phase I’m not made to look like the stuck-up blogger girl who was mean to everyone. Although in hindsight, after actually seeing the episode this week and seeing that from my careful statement they had only left in about 5 seconds, I was a bit bummed, because a part of me went there for the fame (but let’s be honest, who’s going to watch the model show and then run to google Bowtie Diary after a 5-second interview?). On the other hand I was really glad that it was so short, so my sudden flash of extreme blushing didn’t show on camera! 
Pean tegema ausa ülestunnistuse ja ütlema, et “Eesti tippmodell” on üks väheseid eesti telesaateid, mida ma truult igal nädalal vaatan ja ühtegi osa vahele ei jäta. Eriti lõbus on seda vaadata koos sõpradega ja siis kommenteerida kõike ja kõiki, mis ekraanilt läbi käib, viriseda selle üle, et tegelikult ei otsita seal ju õigeid modelle ja tüdrukud (nüüd ka poisid!) ei sobiks eales päris moelavadele ning kõige põnevam on loomulikult kõikidele nendele draamadele kaasa elada! 

Kui suvel saate võtted algasid ja saate blogis hakati otsima blogijaid, kes kaamerate ees esineda võiksid, olin ma eriti elevil! Äkki mul oleks võimalus kaasa rääkida mõne ülesande võitja selgitamisel? Äkki ma saan oma telekaesise kriitika päriselt kaamerate ette tuua ja eriti karmi moekriitikut mängida? Kahjuks nii suurt au mulle (sel korral) ikkagi osaks ei langenud, aga tegelikult olin põnevil ka selle üle, et saan telgitaguseid võrrelda sellega, mis tegelikult kokku monteeritakse ja eetrisse lastakse, sest olgem ausad, kõike vast monteeritakse väheke dramaatilisemaks (Kätlini ja Kristjani.. lembelugu?). 

Ühel ilusal augustipäeval läksingi Mariliga restorani Bliss, mõlemad üles löödud ja mina igatahes väga põnevil. Meie ülesandeks oli “mängida” moesõu publikut ehk seista kõrge laua ääres, nautida puuviljasalatit ja veiniklaase kokku lüüa ning muu hulgas kriitilise näoga modelle vaadata. Vähemalt nii ma arvasin ja esimese kahe-kolme modelli kõnnakut piidlesingi pealaest jalataldadeni ja tagasi nii karmilt, kui oskasin. Kui aga ülelauanaabrid Marimelli blogist pakkusid välja, et kuulge tüdrukud, lööme klaase kokku, kui järgmine modell poodiumilt tagasi kõnnib, sain aru, miks tegelikult külalisi vaja oli. Mu esimene mõte oli, et kuidas ma nüüd saan niimoodi segama hakata neid kogenematuid modellihakatisi, aga siis kadus viisakas Piia kuskile ära ja asemele tuli täpselt see natukene kuri ja riukalik Piia, kes lootis, et saab telekaamerate ees karm moekriitik olla. Alles siis läks asi lõbusaks! No tõesti, meie väike takistusrada selgitas suhteliselt kiiresti, kes on ehk rohkem modelliks loodud kui teised ning kes iga komistuse peale silmnähtavalt endast välja läks. 

Kui pärast moesõud paluti blogijatelt intervjuud ja Marili kiiresti kuskile peitu jooksis, tuli viisakas Piia ka tagasi. Üritasin oma vastused sõnastada eriti neutraalselt ja mitte karmilt-kriitiliselt-dramaatiliselt (nagu Meelis Tomson, kes ütles, et poistel oleksid võinud ka ikkagi kontsad olla ja üleüldse keegi ei saanud väga hakkama), et vältida igasugust monteerimist, mis võiks minust teha karmi kriitikanõia või panna külge sildi “see tšikk, kes modellisaates kõigi kohta halvasti ütles”. Nüüd kui saadet järele vaatasin, nägin, et minu hoolikalt sõnastatud kommentaarist oli jäetud sisse umbes viiesekundiline lõik, millest üheltpoolt oli kahju, sest natukene läksin ma sinna ikkagi feimi pärast (samas kui paljud ikka modellisaadet vaatavad ja pärast üht intervjuulõiku kohe Bowtie Diaryt guugeldama jooksevad), aga teisalt olin väga rõõmus, et see viis sekundit oli parajalt lühikene aeg, et minu ootamatu punastamisehoog välja ei paistnud.

Igatahes, tippmodell on eetris esmaspäevaõhtuti Kanal 2s ja sellenädalane osa on veel paar päeva järelvaatamiseks üleval, kui tahate näha minu eriti karmi kriitikunägu või ennustada, kes võidab (loodan, et Kätlin!). Kui ma koju jõuan ja Elioni järelvaatamist nautida saan, siis kindlasti viskan pilgu peale ka “Eesti tippmodell täiega” saatele Kanal 11s (ikka lootuses, et saan end pikemalt telekast vaadata ja tähtsat eksperdinägu pähe teha). 

5 thoughts on “How I Went On A Reality Show

  1. (nu kurja, see reply nupp ei tööta :D )
    Aga jah, olid suvel, kui algse plaani järgi pidin selleks perioodiks ära sõitma ja siis tuli veel mandliopp vahele ja kui neile kirjutasingi, siis minu mäletamist mööda oligi see salvestus mingi kolm päeva pärast oppi, ehk ei oleks nn välja mänginud :D

  2. Tore lugeda su kogemust! :)
    Vaatasin isegi seda võimalust ning ma ei mäletagi hetkel, kas saatsin ka enda ankeedi sinna, kuid nn mul poleks tänu välismaale see ilmselt välja mänginud :/

Comments are closed.