4 väga head blogipostitust

Categories Thoughts
I’ve knowingly stayed away from the Internet this past week. The thing is that my boyfriend finally came to visit me here in the Netherlands and after not seeing him for three months, I really didn’t want to spend time browsing the net. Cuddles over blogs any time! So instead we tested all the cafes in Utrecht, had an Ikea date in the style of 500 Days of Summer and cycled a lot. Today I sent him on the bus and with a little secret joy, opened my browser to read through all the blog posts that I had missed and after being super-inspired, decided to share a few of them here. They are in Estonian though, so you can try to put Google’s translating skills to the test if you want to read about women’s magazines, the perils of blogging or learn to make a kick-ass string art deer. 
Viimased nädal aega olen internetist väga kaugele hoidnud. Mitte, et midagi hullu lahti oleks ja ma interneti-inimeste peale kuidagi solvunud oleks. Asi on hoopis selles, et Mirko tuli mulle lõpuks Hollandisse külla ja mida sa ikka peale hakkad, kui ei ole oma poiss-sõpra kolm kuud päriselus näinud! Magamistoa ukse jätan kinni, aga nii palju valgustan teid küll, et kõik kõige paremad Utrechti kohvikud said läbi proovitud, ühel eriti tuulisel päeval käisime Ikeas, et filmi “500 päeva armastust” stiilis kõikidel diivanitel istuda ja rattaga sõitsime ka ikkagi korralikult. 
Täna hommikul saatsin poisi bussi peale ja salajase rõõmuga tegin arvutis brauseriakna lahti, et kõikide blogide ja artiklitega sammu pidama hakata. Selle nädala jooksul on kirjutatud nii palju huvitavaid, toredaid ja inspireerivaid asju, et ma mõtlesin mitte hakata Facebooki-jälgijate uudisvoogusid spämmima, vaid jagan kõike head hoopis blogis. (Ja siis jagan postitust Facebookis!)
Esimesena jäi mulle silma Lotta aus arvamus naisteajakirjade kohta. Miks on naisteajakirjad nii jubedalt pealiskaudsed, et pärast põgusat sirvimist on tunne, et IQ langeb varbaotsteni? Ma tahaksin ausalt teada, kas ajakirjanikud, kes kirjutavad lugusid stiilis “3 nippi, kuidas panna mehed endasse armuma” tõesti usuvad siiralt, et nende artikleid loetakse tõelise huviga ja mitte naljanumbriks juuksuri toolis istudes? Lotta lubab, et edaspidi hoiab klantsajakirjadest kaarega kaugele ning loeb ainult Sirpi ja Vikerkaart ning kuigi ma tean, et ei tema ega mina saa sellega päriselt hakkama, tahan ma ka endale lubada, et hakkan lugema rohkem päris asju. Kirjutisi, mis teevad mind päriselt ka enesekindlaks ja targemaks.
Kõik blogimisteemalised postitused meeldivad mulle ükskõik mis asendis, ükskõik mis ajal ning loomulikult lugesin Marili blogimisteemalist postitust otse telefonist, kohe kui seda Facebookis nägin. Kuigi kogu postituse jooksul küsis ta endalt mitu korda, kas ta on liiga igav, et olla blogija (ei ole, Marili!), siis minu jaoks oli kogu jutu tuum see, et paljud kardavad olla isikupärased ning kellegi stiili imetlusega kopeerides kiputakse kaotama iseenda eriline stiil. Tõsimeeli vaatasin üle enda hiljutised postitused ja mõtlesin, et ma ei taha enam outfiti-postituste juurde kirjutada pealiskaudseid lauseid riietest, vaid tahan olla sisukam. Mis sest, et alustasin seda blogi moeblogina. See on minu blogi ja ma võin kirjutada ükskõik millest tahan. 
Häly blogisse Smaylest sattusin vist esimest korda, aga seda põnevam oli lugeda järjekordset näidet sellest, kuidas ettevõtted istuvad blogijatele pähe ja viimased lasevad sellel pimesi juhtuda. Nimelt kirjutab Häly, et koostööpakkumist saades tuli ta ettevõttele heameelest vastu, tegi wishlisti postituse ning päev hiljem sai kirja, milles paluti ära kustutada lause, mis mainis koostööd. Nõme lugu küll, aga minu arvates ei lõppe selline nõmetsemine enne ära, kui blogijad kuidagi kollektiivses teadvuses otsustavad, et nüüd me enam ei anna oma aega ja tööd tasuta ära. 
Aili postitus isetehtud seinakaunistuse kohta sobib kenasti kokku minu paari päeva taguse Ikeas käiguga, kus mõtted jõudsid joosta ühikatoa sisustamisest esimese, teise ja kolmanda koduni. Hiljuti tegin just enda Pinteresti profiili korda, sättisin kaustad paika ja tõstsin pilte ümber ja kuna mul tõepoolest on plaanis veebruaris Tartus ühikasse kolida, siis tahan ära kasutada iga võimalikku inspiratsioonikildu, et igav ja steriilne tuba eriti ägedaks teha. Siia nimekirja lõppu sobib see isetegemise projekt suurepäraselt – kui juba on pea kaasamõtlemisest ja arutlemisest täitsa paks, siis aga naelad ühte, haamer teise kätte ja seina peale jõulupõtra meisterdama!