What Ends Well

Categories Outfits
Hello sunset! These pictures almost didn’t happen, because however much I tried to plan my outfit, the location and the weather, that day ended up like a “reasons my girlfriend is crying” meme. I shed a tear, because I couldn’t have dinner at seven (but had an ace time out with friends instead), I didn’t get an Instagram of a coffee cup right, I cried a bit because the evening was really pretty and I felt like I was wasting it and then because I’d passed the best time for photos and eventually nothing went according to plan (yay for hormones!). What I learnt, and mostly do on such days, is that all is well that ends well. We ended up with some of the most gorgeous pictures ever on the blog, had a nice time and I eventually forgot all my irrational fears. 
Speaking of pictures and hesitation, tell me if you notice something different about these ones. For months we’d planned to buy a new slightly experimental lens for my little Nikon 1 camera and after last month’s payday and an impromptu online shopping spree, it was on our way. It’s not an original lens (quite a photography hack actually, but read more here), but with some manual focus it seems to work miracles. So I present to you, a bokeh-filled Bowtie Diary! Let me know how you like the photos! I’m a bit hesitant about the super round focus, which is also why I put off the buying for so long, but after seeing the result, I think I’m sold. What ends well, huh? 
Now about the ~fashion~! This outfit is just an introduction to basics and probably would be my version of a capsule wardrobe, if I ever attempted to do one. The thing is that I keep buying too many striped tops (this one happened because “Oh my god, it has some frills too!”) and need to keep coming up with not-too-basic ways of wearing them. But I guess my favourite will forever be with some dark jeans and a slick of red lipstick. 
Next week is festival week for me, so expect some vintage festival outfits, a make-up post and of course a Positivus round up on my Instagram
Tere-tere, ilus suvine päikeseloojang! Need pildid oleksid napilt jäänud kaadritaguseks unistuseks, sest ükskõik kui palju ma pingutasin riiete valimisega, ilma jälgimisega ja lõpuks pildistamiskoha leidmisega, oli mul selline päev, millest oleks saanud ühe korraliku “Miks mu tüdruksõber nutab” meme teha. Poetasin kerge pisara, sest ma ei saanud süüa õhtust kell seitse (selle asemel olin hoopis sõpradega linnas ja nautisin suveõhtut), Instagrami pilt kohvitassist ei tulnud päris hästi välja, nutsin natuke, sest õhtul läks taevas hästi ilusaks ja mul oli tunne, et raiskan seda, sest ei suutnud õigel ajal pilte teha. Igatahes, kõik läks valesti ja mitte miski õigesti. Lõpuks ikkagi sain aru, pärast üht nutmise- ja lohutamisesessiooni, et kui lõpp on hea, on kõik hea. Saime blogisse tehtud vist ühed aegade parimad pildid, päev oli tegelikult tore ja kõik mured said lõpuks peast pühitud. 

Pildistamisest ja kahtlustest rääkides, siis kas märkate miskit teistsugust nende piltide juures? Plaanisime Mirkoga juba mitu kuud mu väikesele Nikon 1le ühe uue objektiivi ostmist ning pärast eelmise kuu palgapäeva ja väikest netišopingutuuri jäimegi kullerit ootama. See pole küll kaamera originaalobjektiiv (tegelikult lausa fotoalane sohitegemine, millest saate lähemalt lugeda siit), aga natuke manuaalfookust tundub tõesti imesid tegevat. Seega tutvustan teile rõõmuga uut, valgust täis Bowtie Diaryt! Võite julgelt öelda, kui te selliseid natuke ümara fookusega pilte väga rohkem näha ei taha või kui need just eriti meeldivad. Minus tekitas just see kumer fookus alguses kahtlusi, aga nüüd olen enam kui harjunud. Lõpp hea, kõik hea, eks? 

Räägime natuke moejuttu ikka ka. Kui mul tuleks ühel päeval mõte midagi kapselgarderoobi sarnast tekitada, siis kõik selle riietuse asjad oleksid vist garderoobi alustalad (mitte, et need praegu juba pole). Asi on selles, et mu kappi satub aina rohkem triibulisi pluuse (see konkreetne näiteks põhjusel “Aga sellel on ju sats ka!”) ja miskitmoodi pean ma neid muude riietega sobitama. Kuigi mu lemmikuks jääb vist alati tumedate teksade ja punaste huulte komplekt. 

Järgmisel nädalal olen siin ja üldse festivalilainel. Näitan kaht ägedat vintage-meeleoluga festivaliriietust, räägin natuke meigijuttu ja nädala lõpus saate Instagrami vahendusel mu Positivuse-seiklustele kaasa elada! 

 Top- Lindex, Jeans- H&M, Bag- Lindex, Watch- Casio c/o kellad.ee, Loafers – New Look
Follow me on FACEBOOK INSTAGRAM TWITTER

6 thoughts on “What Ends Well

Comments are closed.