Adult Dresses and Cat Eye Sunglasses

I’ve recently pondered a lot about when we turn from teenagers to adults and whether it’s a big milestone like graduating university, having your first real job or buying a flat or whether it’s a mindset that you gradually ease into, without even making the conscious decision of “adulting”.  Or if it lies in such simple decisions as the dresses we buy. This dress from Lindex for example was supposed to be a mere trend item, a wrap dress like any other on Instagram. Turns out, it’s my first “adult dress”, with a decently knee-grazing length, perfectly nice material and the shape you can wear for decades. I’d even say it’s “perfect for the office”, however let me tell you, the bike ride to the office in this dress is far from decent, to spare you the details.

Be the dresses however grown-up, my vintage cat eye sunglasses are well from the teenage archives, like a token to remind me not to get too serious about life and the likes. Found at a flea market when my blog was still in baby steps, when we used to title posts with song lyrics and pictures were about 400 pixels wide, they’ve since been lost in the depths of my cupboard and then travelled the world in my mom’s possession. Now, in search of the perfectly vintage cat eye sunglasses for the summer of 2018, I soon realised the answer was right before my eyes (oh, yes, the queen of puns here) and quickly, the glasses travelled to my suitcase. Next up – I’m trading the Amsterdam canals for the winding streets of Lisbon for a weekend on a solo holiday like the adult I am!

Olen viimasel ajal mõelnud selle peale, millal tormakatest teismelistest saavad päris täiskasvanud ning kas see muutus tuleb mingi tähtsa saavutusega nagu koolilõpp, esimene päris töökoht või korteriost või on see pigem mingi mõttelaad, millesse vaikselt, enesele märkamatult libised, ilma et teeksid oma peas teadlikult täiskasvanulikke otsuseid. Või tuleb täiskasvanuks saamine nii lihtsate asjadega nagu uue kleidi ostmine. See Lindexi kleit pidi olema lihtsalt üks tore trendiost, nagu iga teine hõlmikkleit Instagramis. Tuleb välja, et see on mu esimene “täiskasvanukleit”, täiesti sündsalt põlvini ulatuv, mõnusast materjalist ja sellise lõikega, mida saab veel ka aastakümnete pärast kanda. Ma isegi läheks nii kaugele ja ütleks, et see on ideaalne kontorikleit, kuigi pean mainima, et rattaga  tööle sõitmiseks ei ole see kaugeltki sünnis, detailidesse laskumata. 

Ükskõik kui täiskasvanulikud mu kleidid ka ei oleks, minu vanad kassisilmsed päikeseprillid on pärit sügavalt teismeea arhiividest, nagu väike mälestus meenutamaks mulle, et liiga tõsiselt ei tasu ka asju võtta. Leidsin need ühelt kirbukalt, kui mu blogi veel lapsekingades oli, kui me panime postitustele pealkirjadeks laulsõnu ja pildid olid maksimaalselt 400 pikslit laiad. Vahepeal olid need aastakese sahtlinurgas kadunud ja siis rändasid ringi minu ema käekotis. Kui aga nüüd kevadel endale ideaalseid 2018. aasta suviseid päikeseprille otsima hakkasin, siis sain kiirelt aru, et vastus on mul täpselt nina all ja sama kiirelt jõudsid prillid mu kohvrisse. Järgmiseks – vahetan Amsterdami kanalid Lissaboni käänuliste tänavate vastu ja lähen nädalavahetuseks üksi reisile, täiskasvanu nagu ma olen. 

Dress – Lindex, Sunglasses – Vintage, Bag – Second hand, but also probably vintage, Shoes – Vagabond (so old they might just be vintage)